Monday, February 20, 2023

Uus meedia...?

 Tänaseks teemaks sai "Uus (ja mitte nii uus) meedia".

Miski, mis kasutab uut meediat oskuslikult

Uut meediat kasutab oskuslikult minu arust Delfi Meedia AS. Neil on olemas kõikidele huvigruppidele midagi ning nad siiani proovivad olla innovatiivsed. Näiteks nooremale huvigrupile suunates on nad esindatud kõikides sotsiaalmeedia võrgustikes (Facebook, Instagram, TikTok). Keskmise ning vanema huvigrupi jaoks on neil päris mitmeid ajakirju, mida nad kirjastavad (Kroonika, Anne & Stiil, Pere ja Kodu jt). Lisaks on neil veel oma Delfi TV, kus kantakse tihti ka üle viimasel ajal rohkem populaarsust kogunud autospordi teemasid. Veel leiab neilt podcast-e erinevatel huvipakkuvatel teemadel. Kui Eestis on midagi tähtsat on toimunud, siis võib olla üsna kindel, et selle info ka sealt leiab.
Kindlasti on nad Eestis tuntud bränd ning ilmselt polegi kedagi, kes neist midagi vähemalt kuulnud oleks. Muidugi on nad seostatud ka tihti "kollase meediaga" ning palju kasulikku infot võib kaduma minna ning paljud on ka kindlasti pahased, et enamus artikled asub siiski "maksumüüri" taga aga selline meil ühiskond praegu on, kuna paberajakirju enam väga ei tarbita.

Miski, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis

Kindlasti paistavad vähem silma ERR-i uudised. Aga siin on kindlasti asjaoluks, et nad proovivad vältida oma "kollase meedia" mainet ning proovivad olla võimalikult usaldusväärne allikas. Õnneks neil ei ole veel siiani "maksumüüri", mis teeb ikkagi tähtsad artiklid kõigile kättesaadavaks. Isiklikult ütleks, et neil veebiväljaanne näeb väga viisakas välja ning ma tarbin ka isiklikult seda kõige rohkem võrreldes teiste veebiväljaannetega. Aga põhirõhk neil ilmselt on ikkagi televisiooni ja raadio vahendusel. Vikerraadio on ikkagi kõige populaarsem raadiokanal Eestis praeguste andmete järgi. Nad on ka proovinud elustada rakendus Jupiter aga minu teada pole neil sellest midagi väga välja tulnud. Siinkohal teevad silmad ette Go3, ApolloTV ja teised.

Thursday, February 9, 2023

Noppeid IT ajaloost

 Tere. Olen Toomas ning õpin IT süsteemide erialal esimesel kursusel TalTech-is. Kirjutan siin Teile iganädalaselt lühidaid arvamusi kursuse "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" raames.

Tänaseks teemaks sai "Noppeid IT ajaloost".

Miski, mis tekitas revolutsiooni IT-maastikul

 Minu arust tekitasid maailmas suurima revolutsiooni IT-maastikul ikkagi transistorid. Transistorid asendasid kohmakaid vaakumtorusid, mis tarbisid meeletult energiat ning olid ise oma mõõtmetelt väga suured. Transistorid panid kindlasti suure aluse suuremale osale ühiskonnast kuna nende kompaktsus andis võimaluse toota aina väiksemaid elektroonikaseadmeid, mis on ka aja jooksul on jõudnud meie igaühe kodudesse. Sellest lähtuvalt on ka tekkinud Moore-i seadus, mis väidab et iga pooleteise aasta tagant transistorite arv kahekordistub, millega siis ka jõudlus kahekordistub. Transistorid on tänapäeval kõigis elektroonikaseadmetes ning seda kõike tänu sellele, et need välja mõeldi.

Miski, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi

Tooksin siin välja jälle transistori leiutamise, mille leiutaja oli allikate põhjal originaalis Julius Edgar Lilienfeld. Ta tegi seda juba 1920-ndatel aastatel, millele järgnes ka patenteering. Seda kõike küll paberil aga väidete kohaselt ei olnud lihtsalt funktsioneeriva pooljuhtelemendi jaoks vajalikke materjale. Kõike viidi ellu alles üle 20 aasta hiljem Walter Brattain-i ja Bell Labsi töötajate poolt. Jutud liiguvad, et uus mudel tehti Lilienfeld-i teoreetilise töö najal ja sellepärast ei patenteerinud Bell Labs seda enam hiljem ise. Seega oli Lilienfeld nagu meist kõigist ees aga mitte sobival hetkel?

Miski, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?"

Vahest proovin isegi aru saada, kust tekkis kellelgi idee kasutada arvuti juhtimiseks hiirt (nimi juba totter?). Muidugi tänapäeval see tundub nii tavaline nähtus aga keegi kunagi pidi selle peale tulema. Miks ei tahetud liikuda suunas, et selleks on mingi füüsiline osuti millega osutada otse ekraanile, näiteks puutetundlik pulk? Või üldse mõni teine suund? Miks see jäi?
Selleks kellekski oli insener Douglas Engelbart 1968-ndal aastal. Tal oli suureks unistuseks ühendada kõik inimesed andmeid vahetama "reaalajas" ning koostööd tegema. See unistus on tal nüüdseks täitunud.

Kasutatud materjalid:


Kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline?

Tänaseks teemaks sai "Eetika ja IT". Selles postituses proovin kirjeldada tehnoloogiaid mis on eetilised ja/või ebaeetilised. Kas ...