IT-tugilahendused otsustaja roll Eestis

 Tänaseks teemaks sai "Teistmoodi IT".

Selles postituses proovin kirjeldada enda mõtlemislaadi, mida ma sooviks rakendada Eesti IT maastikul seoses erivajadustega inimeste suhtes.

Kuidas tuleks sedalaadi tehnoloogia rakendamist korraldada?

Mina arvan, et selle rakendamist peaks korraldama sotsiaalministeerium ning samuti toetama rahastamist. Laste puhul peaks rahastamine toimuma väga suures ulatuses, mis näiteks täiskasvanuks saamisel mingil määral väheneb, küll aga kindlasti mitte nullini. Näiteks mingi seadme või abivahendi soetamisel oleks võimalik teha avaldus ning mingi komiteee hindab kui suures ulatuses tuleks seda rahastada. Muidugi eelkõige näen siin, et rahastamist peaks toetama eraettevõtlus ning riik võiks neile midagi selle tulemusel soodustada. Kasvõi juba enda kodulehe tegemine nägemis või kuulmisraskustega inimese jaoks on võit parema tuleviku suunas. Samamoodi võiksid erivajadustega inimeste maksud olla kas täitsa olemata või väga suure soodustusega, samamoodi inimestel, kes kannavad nende eest hoolt. Siin muidugi lööks seina vahele, et just mingi motoorse häirega inimeste puhul oleks see soodustus ja toetus eriti suur. Väga tihti on sellistel inimestel mingi muus asjas anne ja see tuleks temast välja, kui tal on võimalus erinevaid asju proovida. Ilmselt oleks ka idee kui riik (alagrupina sotsiaalministeerium) tekitaks endale mingite suuremate erivajadustega inimeste toodete tootjatega mingid lepingud, mis annaks riigile võimaluse kuidagi soodsamalt mingeid tooteid tellida ja olenevalt tootest neid ka näiteks välja rentida vastavalt vajadusele. Samamoodi võiks riik toetada ülikoole suunaga, et välja mõelda uusi tehnoloogisi lahendusi erivajadustega inimeste aitamiseks.

Mis puudutab neid tooteid siis eelistada tuleks siiski pigem ma arvan abivahendeid, mis aitavad inimesel elus hakkama saada rohkem kui tehnoloogilisi lahendusi arvutiga töötamiseks. Mis ei peaks muidugi välistama teist varianti aga esmatähtis siiski esimene.

Õnneks tehnoloogia on siiani siiski arenemas ja olen üsna kindel, et tänapäeval leitakse ikka lahendusi kõiki tüüpi häiretele. Ennast panevad isegi imestama näiteks streamer-id, kes mängivad mänge oma suu või jalgadega ning saavad sellega veel väga hästi hakkama!

Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

Tänaseks teemaks sai "Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus".

Selles postituses kirjeldan enda isiklikke positiivseid ja negatiivsed kasutuskogemusi veebis.

Positiivsed näited kasutatavusest veebis

Positiivse kasutatavuse näitena tuleb meelde 1a.ee ning samal platvormil olevad veebipoed (näiteks K-rauta on tänapäeval samal platvormil). Erinevatel toodetel on tootele vastavad filtrid. Sama kehtib auto24, kinnisvara ja prismamarket veebilehtedega.

Veel tooksin positiivse näitena välja Musclewiki. Leht on üsna lihtne ning kergesti kasutatav inimestele, kes tahavad mingit kehaosa treenida. Lihtsalt vajutad lihasgrupile ning valid viisi kuidas seda tahad treenida ning ongi juba harjutused ette näidatud.

Negatiivsed näited kasutatavusest veebis

Esimese negatiivse kasutatavusega tuleb pähe Arvutitarga veebipood. Küll aga just seda postitust kirjutades panen tähele, et see on uueks ja mugavaks tehtud. Aga kui võtta aega tagasi kuu või kaks siis mäletan väga erksalt seda veebipoodi. Midagi ei saanud põhimõtteliselt filtreerida ega kategoriseerida, pidid otsinguga proovima märksõnadele pihta saada. Kuigi neil endal neil on väga palju erinevaid andmeid erinevate toodete kohta.

Teise negatiivse näitena tuleb pähe Swedbanki internetipank. Kuna kasutan ka S.E.B ja LHV internetipanka siis Swedbanki internetipank on nagu pinnuks silmas, kunagi midagi ülesse ei leia. Jätsin ka üsna suurel määral sellepärast kunagi Swedbank-ilt laenu võtmata kuna LHV internetipank on lihtsalt nii palju meeldivama kasutuskogemuse andnud.

Kolmandana aga kõige väiksema ebameeldiva kogemusena tooksin välja ka eesti.ee. Vahest lihtsalt arvad olevat mingit teemat teise kategooria all aga otsid ühe kategooria all end segaseks. Siin võib ka viga olla enda kitsas silmaringis, et kuhu alla miski riigisiseselt võiks kuuluda.

Ja viimasena on vaja kindlasti välja tuua kõik erinevad kollase meedia lehed. Lihtsalt liiga palju reklaame kasutajatele, kes ei oma mingit tasulik paketti.

Kaks tuntud IT-juhti

Tänaseks teemaks sai "IT juhtimine ja risikihaldus".

Selles postituses kirjeldan kahte erinevat IT-juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe.

Elon Musk - arengumootor

Kindlasti peab välja tooma välismaistest juhtidest Elon Muski. Peab ütlema, et täitsa huvitav on elada tema ajastul. Lõpuks nagu on keegi, kellel on julgust teha ning öelda asju, mida teistel ei ole. Vähemalt mitte nii suures ringis. Eks tal on ka raha ja võim suur aga tunnen ilmselt tänu temale kõige rohkem, et meie tehnoloogia on tõesti jälle liikumas kuhugi ning tehakse asju, mis oli enne unarusse jäänud. Inimkond on ka minu arust ikka seiklushimuline ning peaks avastama ka seda kõike, mis on meie planeedilt väljas. Juhitüübina olen muidugi kuulnud, et ta ei ole just kõige meeldivam juht kui Sa temaga koguaeg koostööd peab tegema. Võib Sind vallandada kohapeal ning öelda koledaid asju. Vähemalt ta ise paneb ka juhina asjadele käe külge nign tõesti soovib oma ideid ellu viia.

Marc Benioff - treener/juhendaja

Olles ise lugenud Marc Benioffi raamatut "Trailblazer - The Power of Business as the Greatest Platform for Change" jäi ta meelde. Ta on praegune Salesforce-i ettevõtte juht. Vähemalt nii palju kui mulle on jäänud temast mulje siis ta tundub just selline juhendaja, kellega tahaks ise päriselt tutvuda. Tema arust ongi töökultuur kõige tähtsam asi ettevõttes, mitte niivõrd muud aspektid. Ta usub inimestesse, kellega ta töötab ning usun et võtmetähtsusena loeb suhtlus inimeste vahel. Ta on kirjutanud muidugi ise selle raamatu aga ta suutis ennast väljendada väga kirgliku ja energeetilisena nende asjade vastu ning on ka väga lugupeetud teiste seas kui kellegina, kes teeb asjad reaalsuseks. Eriti hästi jäi meelde, et näiteks töötajatel seal on võimalik võtta nädal aega puhkust just selleks, et tegeleda enda poolt valitud vabatahtliku tööga. Mina oleks käpp!