kõrgkoolidiplom vs rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom vs erialane kutsetunnistus

Tänaseks teemaks sai "IT proff ... ?".

Selles postituses proovin analüüsida erinevaid võimalusi tööandjale silmapistmiseks ning miks eelistada ühte teisele.

Kõrgkoolidiplom

Kõrgkoolidiplom om võimalik omandada erinevates ülikoolides või rakenduskõrgkoolides. Seda siis kas bakalauruse, magistri või doktorandi tasemel. Kõrgkoolidiplom on kindlasti eelkõige kasulik neile, kes soovivad enda elus tegeleda rohkem akadeemilise poolega, mis muidugi ei välista et sellega "paberiga" ei võiks ka lihtsalt erialast tööd teha. Aga üldiselt eeldatakse pigem kõrgkoolidiplomi omajalt, et tal on laiem visioon asjadest vastava eriala maastikul ning seda ka ülikoolid pakuvad. Ning hilisemas elus kõrgkoolidiplomit omades on väljavaated töökohtadele kandideerimisel ja ametipositsioonil ronimiseks soodsamad kui ühegi muu "paberi" puhul.

Kõrgkoolidiplom on ka näitaja, et selle omaja on näinud vaeva ning lõpetanud ülikooli. Suur lootus on, et ta suudab teadmisi ka edaspidi omandada ning ei jää ainult nende oskuste taha kinni.

Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom

Eelnimetatud diplomit on võimalik omandada üldiselt erinevates kutsekoolides. Diplomit omandades keskendutatakse rohkem mingile spetsiifilisele suunale ning jäetakse välja kõrvale ja laiem visioon, mis jällegi omakorda ei tähenda sõna sõnalt seda, et mitte midagi muud ei õpetagi aga kindlasti leiab nende seas suuna, kuhu Sa tahaksid keskenduda ning millise suunaga edasi minna. Miinuseks on ilmselt see, et selle tunnistega üldiselt ei saa akadeemilist teekonda jätkata, kui ei ole just erandjuhtu, et selle diplomiga saab mingis kutsekoolis lisa õppida. Keegi ei keela muidugi Sul ikkagi jätkuvalt ülikooli minna.

Lisaks mainiksin ära siia juurde tavalise kutsekoolidiplomi, mis on ka samamoodi arvestatav kui soovid kasvõi teada saada valdkonnas enda suunda ning sellele rohkem pühenduda siis tööalaselt. Samas kutsekoolidiplom liigitub ka järgmisesse peatükki kuna üldiselt saab ka mingi erialase kutsetunnistuse sealt kaasa kui sooritad eksami selleks.

Erialane kutsetunnistus

Jätkades eelmise peatükki lõppu siis üldiselt kutsekoolides on võimalik ka omandada erialane kutsetunnistus ning samuti lihtsalt kursustel osaledes. Erialane kutsetunnistus on kindlasti suureks abiks mingi valdkonna spetsiifilise teema läbitöötamiseks ning omandamiseks. Turul aitab kindlasti silma paista erinevate kutsetunnistuste omamine. Eriti hea kui on kandideeritava positsiooniga seotud.

Kokkuvõtteks tahaksin ära mainida, et lõpuks loeb ikka, mis inimene Sa ise oled, mitte see "paber" mis Sul on. See muidugi pole reegel, riigihanked näiteks tihti nõuavad kõrgkoolidiplomit ning samuti erinevad kõrgemad positsioonid.

Isiklikust kogemusest võin öelda, et kõige rohkem loeb just nimelt pealehakkamine ja selle väljanäitamine. Ma ise näiteks alustasin karjääriga kutsekoolis, kust ma küll väga erilisi oskusi ei saanud aga praktikakoha kaudu sai siis endale programmeerimise oskus omandatud ja olen ka siiani selle sama kutsekoolidiplomi ja töökogemusega erinevates ettevõtetes töötanud. Nüüd siis lõpuks mõtlesin, et kui kunagi üldse veel kooli lähen on selleks praegu õige aeg.

Naatan Nohiku tarkvaraprojekt

 Tänaseks teemaks sai "Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus".

Oletades, et Naatan Nohik soovib luua tarkvaraprojekti ning tal on valida kolme litsentsi vahel, siis selleks tuleks tal välja tuua eelised ja puudused iga litsentsi kohta. Ning samuti ta tahaks teada millistes oludes eelistada mingit litsentsi. Valida on tal ärivaralise litsentsi (EULA), GNU GPL (tugev copyleft) ja BSD litsentsi vahel.

EULA (End-user license agreement)

Suureks plussiks on kindlasti, et Naatan ei peaks oma tarkvara maha müüma, vaid võib oma tarkvara kasutamist väga täpsete reeglitega piirata. Keegi ei saa tema tarkvara pealt ise tulu teenida (näiteks seda kopeerides) ega kasutada tema tarkvara millekski seadusevastaseks.

Samuti kaitseb Naatanit ennast leping, mis sõlmitakse litsentsi ostes. Näiteks kui tarkvara paigaldamisel tekib mingi viga ning kasutaja seade hävib, siis on tarkvara autor selle eest kaitstud. Samamoodi võib näitena tuua, et näiteks tarkvara ei tööta 100% juhtudest ning keegi ei saa Sind kohtu kaevata kui see on ilusti kirjas lepingus. Põhimõtteliselt võib ka kirja panna, et litsentsi andja võib litsentsi andmisest taganeda mingil väga lihtsalt juhul.

Puuduseks võib välja tuua, et kui teed lepingu siis see ei ole väga paindlik. Võib juhtuda situatsioone, kus on vaja mingit lepingupunkti täiendada või muuta aga siis seda enam nii lihtsalt teha ei saa. Veel tooks välja, et mida pikem on leping, seda väiksema tõenäosusega seda lepingut reaalselt keegi loeb - siin ei tohiks seda kindlasti kuritarvitada.

Nii puuduse kui eelisena võib välja tuua suletud lähtekoodi osa, see oleneb puhtalt tarkvaraprojektist, et kumba ta on.

GNU GPL (GNU General public license)

Eeliseks on, et lähtekood on avalik ning saad selle tarkvara anda kasutada suuremale kasutajaskonnale koos lähtekoodiga, kes võivad tahta sinna panustada. Ning kui nad teevad seda, siis peavad nad säilitama sama või väga sarnase litsentsi, olenevalt täpsustustest. See kõik jätab ära ka võimaluse Sinu koodi kuidagi näiteks patenteerida, seega originaalkood jääb kaitstud.

Puuduseks võib ka lugeda seda kõike, mis eelnevalt mainitud sai. Kuna kui Sa tahad oma projektis kasutada GPL litsentsi, siis pead Sa seda rakendama oma tarkvarale.

Samamoodi kui Sa selle litsentsiga midagi lood, siis ei saa Sa ise omakorda seda patendeerida.

BSD (Berkley Source Distribution license)

Eeliseks BSD puhul on kindlasti selle lihtsus. Kaovad kõik legaalsed mured ning koodi saab modifitseerida ilma, et peaks sellele kõigele mõtlema. See litsents annab ka võimaluse loojale jagada mingit tarkvara, mida ta arvab, et võiks terve maailma kasutada (aitab vabatarkvara turgu). Selleks võib olla vabalt mingi efektiivsem töö tegemise rakendus või mingi uurimistööga tegelev tarkvara. Suureneb võimalus, et keegi tahab Sinuga koos selle peale mõelda.

Puuduseks on mõne jaoks, et kood on avatud lähtekoodiga ehk kõik võivad teha Sinuga koodiga mis nad parasjagu tahavad.

Lühidalt ja kokkuvõtvalt võib öelda, et kui soovid raha teenida oma tarkvaraprojektiga, siis vali EULA litsents, kui soovid leida mõttekaaslasi oma projekti aga samas omada õigusi oma lähtekoodi üle, siis vali GPL ning kui soovid lihtsalt olla oma tegemistega avalik ning ühiskonda kui tervikut kuhugi edasi aidata siis vali BSD.

WIPO intellektuaalomandimudelid

Tänaseks teemaks sai "Arvutid ja paragrahvid I: tants intelluktuaalkomandi ümber".

Millist WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti pead käesoleval ajal kõige paremini toimivaks

Kõik mudelid on nagu mingil määral toimivad aga kõige paremini toimivamaks intellektuaalomandimudeli komponendiks pean ilmselt patenti. Sellega saab siiski piirata mingi leiutise taasloomist vähemalt sama riigi piires. Nagu ka mainitud on ka sellel muidugi negatiivne mõju, et see võib piirata arengut pikalt (tavaliselt kuni 20 aastat). Aga selle mõju on siiski laiaulatuslik, näiteks just USA puhul. Näiteks X loob mingi uuema ja efektiivsema energiatootmisviisi või Y loob mingi tõhusa süsteemi planeedi puhastamiseks siis ei ole kellelgi õigust sellega tegeleda kuna see on juba patenteeritud ja kui nimetatud osalised sellega piisaval määral ei tegele, siis ei arene me ka tervikuna siin maamunal jätkusuutlikult edasi. Patendiomajad võivad olla vabalt lihtsalt inimesed kes jahivadki taga ainult raha ning olemegi katkise silla taga kinni mida ei saa keegi teine peale tema iseenda parandada.

Tahaks ka välja tuua ärisaladuse komponenti kuna see seab ka üsna suured piirangud peale ettevõtte töötajatele, et töötajal poleks võimalik midagi endamisi luua ilma, et ta seal ettevõttes enam ei töötaks. IT tööstuse puhul näiteks ärisaladus on väga suhteline ja laialdane mõiste. Üldiselt keelavad ettevõtted üldse väljaspool enda tavatöökohta IT-ga tegeleda tulu saamise eesmärgil (muidugi paljud tulevad vastu ja lubavad aga siiski).

... ja millist tuleks (põhjalikumalt) muuta?

 Muuta tuleks ma minu arust patendi moodulit kuna nagu mitmeid korda mainitud, siis see võib anda suurt pidurit ühiskonna arengule. Seal tuleks ilmselt luua mingi erand sellistel juhtudel (kes muidugi seda otsustab?). Ei ole soovitusi isegi pakkuda kuidas seda muuta siis täpsemalt, et see piisavalt tõhus oleks... Ilmselt peab kuidagi selle patendi kulgu jälgima ning hindama selle kasutamist, misjärel seada mingid piirid ja eesmärgid mida peab täitma.

Virginia Shea "Netiquette" 10 käsku

  Tänaseks teemaks sai "V. Shea netikäsud".

Üks, mida pead sama tähtsaks kui 1990-ndatel

Sama tähtsaks tänapäevas maailmas pean esimest punkti kus öeldakse, et internetis peaks jääma inimeseks. Inimesed peaksid ikka internetis käitudes jääma inimesteks mitte muutuma kellekski keda nad saavad olla ekraani tagant kaugelt - mingi koletiseline olevus. Kindlasti tuleks arvestada asjaoluga, et see kõik mis Sa sinna internetti ülesse paned, jääb ka sinna igaveseks. Aga inimeseks olemisel on ka siiski väiksed reeglid, mida võiks ka netiavarustes jälgida ning käituda nagu Sa teeksid seda tänaval jalutades. Ära tuhni ega varasta teiste inimeste isiklikke asju, ole arutlev mitte aggressiivne inimene ja proovi ka veidi ennast teise inimese kingadesse panna. Kasuta empaatiat enne kui midagi kommenteerima kukud, kõik ei ole täpselt sama intelligentsuse astmega ning arvesta sellega.

Üks, mida hindad tähtsuse (täiesti või suurelt osalt) kaotanuks

Ma ei ütleks, et on tähtuse kaotanud punkt, et peaks võrgus hea välja nägema aga minu arust isiklikult ei ole see liiga tähtis punkt millest peaks kinni võtma. Läheb suuresti kokku eelnevalt välja toodud punktiga, et peaks ikka jääma inimeseks. See on minu isiklikust vaatenurgast lausa häiriv, et inimesed näevad liiga palju vaeva selleks, et netiavarustes hea välja näha. Mina just hindan seda sisu, kus inimene on jäänud ikkagi iseendaks oma vigadega ning julgeb seda näidata. Sealt võtavad ka teised inspiratsiooni ja kasvavad paremateks inimesteks kuna näevad, et ka teised teevad seda ning julgevad seda näidata. Eksimine ongi inimlik ja sama käib ka välimuse kohta. See kõik kokkuvõtteks tõstab meie "standardid" liiga kõrgele ning inimesed kes võibolla ei näe nii head välja, tunnevad ennast sellest halvasti ning tekitame sellega endale maailmas juurde psühholoogisi häireid.

Eesti infoühiskonna arengukava 2030 SWOT analüüs

  Tänaseks teemaks sai "Eesti infoühiskonna arengukava 2030 uurimine ja selle SWOT analüüs".

Tugevused

Eesti on kindlasti liidripositsioonil Euroopa Liidus avalike teenuste hulga suhtes. Peame seda lippu hoidma kõrgel ning jätkama riigi digitaliseerimisega, et hoida kokku nii kliimat kui keskkonda ning inimeste aega, et kõik saaksid tegeleda sellega mis on neile vajalik.

Oleme küberkaitses olnud oodatust tugevamad ning üldiselt oleme saanud oma asjadega hakkama mis puudutab turvalisust.

Nõrkused

Kindlasti suure nõrkusena võib välja tuua eraisikute ja ettevõtjate madala rahuloluga avalike digiteenustega, plaanitud 90% jaoks peab midagi ikka väga kardinaalselt muutuma. Seda kõike takistab kindlasti keeruline hea interneti kättesaadavus madalama asustusega piirkondades. Eraettevõtted ei soovi ka sinna infrastruktuuri väga rajada kuna neile see ei too piisavalt tulu. Siin peab riik õla alla panema.

Teise suure nõrkusena on ka kindlasti tööturul IT inimeste vähene hulk, nõudlus on liialt madal võrreldes pakkumusega. See mõjub ka laastavalt kõigile nii privaatsektorile kui ka avalikule sektorile kuna tööle võetakse kes vähegi oskab aga ei pruugi üldse südamega asja juures olla.

Kolmanda nõrkusena tooksin välja avalike teenuste reklaamimise, isegi isiklikult vahest avastab teenuseid millest ei olnud siiani teadlikki.

Võimalused

Viia privaatne ja avalik sektor rohkem üksteise vahel koostööd tegema. Teha koos projekte või vähemalt jagada osasid ka privaatsele sektorile rohkem.

Võimalus on "toota" koolides rohkem tehisintellekti tundvaid noori inimesi. Ja sellega alustada juba varem kui ülikoolis.

Ohud

Proovime küll kasutada avalikke standardeid aga selle kõigega kaasneb ka teenuste suurem haavatavus.

Mida rohkem erinevaid teenuseid seda keerulisemaks muutub üldpilt ning selle kõige haldamine.

Piiriüleste teenustega muutume rohkem haavatavamaks aga samas neid on ka vaja - see risk on vaja võtta ning teha seda kõike võimalikult turvaliselt.