kõrgkoolidiplom vs rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom vs erialane kutsetunnistus

Tänaseks teemaks sai "IT proff ... ?".

Selles postituses proovin analüüsida erinevaid võimalusi tööandjale silmapistmiseks ning miks eelistada ühte teisele.

Kõrgkoolidiplom

Kõrgkoolidiplom om võimalik omandada erinevates ülikoolides või rakenduskõrgkoolides. Seda siis kas bakalauruse, magistri või doktorandi tasemel. Kõrgkoolidiplom on kindlasti eelkõige kasulik neile, kes soovivad enda elus tegeleda rohkem akadeemilise poolega, mis muidugi ei välista et sellega "paberiga" ei võiks ka lihtsalt erialast tööd teha. Aga üldiselt eeldatakse pigem kõrgkoolidiplomi omajalt, et tal on laiem visioon asjadest vastava eriala maastikul ning seda ka ülikoolid pakuvad. Ning hilisemas elus kõrgkoolidiplomit omades on väljavaated töökohtadele kandideerimisel ja ametipositsioonil ronimiseks soodsamad kui ühegi muu "paberi" puhul.

Kõrgkoolidiplom on ka näitaja, et selle omaja on näinud vaeva ning lõpetanud ülikooli. Suur lootus on, et ta suudab teadmisi ka edaspidi omandada ning ei jää ainult nende oskuste taha kinni.

Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom

Eelnimetatud diplomit on võimalik omandada üldiselt erinevates kutsekoolides. Diplomit omandades keskendutatakse rohkem mingile spetsiifilisele suunale ning jäetakse välja kõrvale ja laiem visioon, mis jällegi omakorda ei tähenda sõna sõnalt seda, et mitte midagi muud ei õpetagi aga kindlasti leiab nende seas suuna, kuhu Sa tahaksid keskenduda ning millise suunaga edasi minna. Miinuseks on ilmselt see, et selle tunnistega üldiselt ei saa akadeemilist teekonda jätkata, kui ei ole just erandjuhtu, et selle diplomiga saab mingis kutsekoolis lisa õppida. Keegi ei keela muidugi Sul ikkagi jätkuvalt ülikooli minna.

Lisaks mainiksin ära siia juurde tavalise kutsekoolidiplomi, mis on ka samamoodi arvestatav kui soovid kasvõi teada saada valdkonnas enda suunda ning sellele rohkem pühenduda siis tööalaselt. Samas kutsekoolidiplom liigitub ka järgmisesse peatükki kuna üldiselt saab ka mingi erialase kutsetunnistuse sealt kaasa kui sooritad eksami selleks.

Erialane kutsetunnistus

Jätkades eelmise peatükki lõppu siis üldiselt kutsekoolides on võimalik ka omandada erialane kutsetunnistus ning samuti lihtsalt kursustel osaledes. Erialane kutsetunnistus on kindlasti suureks abiks mingi valdkonna spetsiifilise teema läbitöötamiseks ning omandamiseks. Turul aitab kindlasti silma paista erinevate kutsetunnistuste omamine. Eriti hea kui on kandideeritava positsiooniga seotud.

Kokkuvõtteks tahaksin ära mainida, et lõpuks loeb ikka, mis inimene Sa ise oled, mitte see "paber" mis Sul on. See muidugi pole reegel, riigihanked näiteks tihti nõuavad kõrgkoolidiplomit ning samuti erinevad kõrgemad positsioonid.

Isiklikust kogemusest võin öelda, et kõige rohkem loeb just nimelt pealehakkamine ja selle väljanäitamine. Ma ise näiteks alustasin karjääriga kutsekoolis, kust ma küll väga erilisi oskusi ei saanud aga praktikakoha kaudu sai siis endale programmeerimise oskus omandatud ja olen ka siiani selle sama kutsekoolidiplomi ja töökogemusega erinevates ettevõtetes töötanud. Nüüd siis lõpuks mõtlesin, et kui kunagi üldse veel kooli lähen on selleks praegu õige aeg.