Naatan Nohiku tarkvaraprojekt

 Tänaseks teemaks sai "Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus".

Oletades, et Naatan Nohik soovib luua tarkvaraprojekti ning tal on valida kolme litsentsi vahel, siis selleks tuleks tal välja tuua eelised ja puudused iga litsentsi kohta. Ning samuti ta tahaks teada millistes oludes eelistada mingit litsentsi. Valida on tal ärivaralise litsentsi (EULA), GNU GPL (tugev copyleft) ja BSD litsentsi vahel.

EULA (End-user license agreement)

Suureks plussiks on kindlasti, et Naatan ei peaks oma tarkvara maha müüma, vaid võib oma tarkvara kasutamist väga täpsete reeglitega piirata. Keegi ei saa tema tarkvara pealt ise tulu teenida (näiteks seda kopeerides) ega kasutada tema tarkvara millekski seadusevastaseks.

Samuti kaitseb Naatanit ennast leping, mis sõlmitakse litsentsi ostes. Näiteks kui tarkvara paigaldamisel tekib mingi viga ning kasutaja seade hävib, siis on tarkvara autor selle eest kaitstud. Samamoodi võib näitena tuua, et näiteks tarkvara ei tööta 100% juhtudest ning keegi ei saa Sind kohtu kaevata kui see on ilusti kirjas lepingus. Põhimõtteliselt võib ka kirja panna, et litsentsi andja võib litsentsi andmisest taganeda mingil väga lihtsalt juhul.

Puuduseks võib välja tuua, et kui teed lepingu siis see ei ole väga paindlik. Võib juhtuda situatsioone, kus on vaja mingit lepingupunkti täiendada või muuta aga siis seda enam nii lihtsalt teha ei saa. Veel tooks välja, et mida pikem on leping, seda väiksema tõenäosusega seda lepingut reaalselt keegi loeb - siin ei tohiks seda kindlasti kuritarvitada.

Nii puuduse kui eelisena võib välja tuua suletud lähtekoodi osa, see oleneb puhtalt tarkvaraprojektist, et kumba ta on.

GNU GPL (GNU General public license)

Eeliseks on, et lähtekood on avalik ning saad selle tarkvara anda kasutada suuremale kasutajaskonnale koos lähtekoodiga, kes võivad tahta sinna panustada. Ning kui nad teevad seda, siis peavad nad säilitama sama või väga sarnase litsentsi, olenevalt täpsustustest. See kõik jätab ära ka võimaluse Sinu koodi kuidagi näiteks patenteerida, seega originaalkood jääb kaitstud.

Puuduseks võib ka lugeda seda kõike, mis eelnevalt mainitud sai. Kuna kui Sa tahad oma projektis kasutada GPL litsentsi, siis pead Sa seda rakendama oma tarkvarale.

Samamoodi kui Sa selle litsentsiga midagi lood, siis ei saa Sa ise omakorda seda patendeerida.

BSD (Berkley Source Distribution license)

Eeliseks BSD puhul on kindlasti selle lihtsus. Kaovad kõik legaalsed mured ning koodi saab modifitseerida ilma, et peaks sellele kõigele mõtlema. See litsents annab ka võimaluse loojale jagada mingit tarkvara, mida ta arvab, et võiks terve maailma kasutada (aitab vabatarkvara turgu). Selleks võib olla vabalt mingi efektiivsem töö tegemise rakendus või mingi uurimistööga tegelev tarkvara. Suureneb võimalus, et keegi tahab Sinuga koos selle peale mõelda.

Puuduseks on mõne jaoks, et kood on avatud lähtekoodiga ehk kõik võivad teha Sinuga koodiga mis nad parasjagu tahavad.

Lühidalt ja kokkuvõtvalt võib öelda, et kui soovid raha teenida oma tarkvaraprojektiga, siis vali EULA litsents, kui soovid leida mõttekaaslasi oma projekti aga samas omada õigusi oma lähtekoodi üle, siis vali GPL ning kui soovid lihtsalt olla oma tegemistega avalik ning ühiskonda kui tervikut kuhugi edasi aidata siis vali BSD.