Eesti infoühiskonna arengukava 2030 SWOT analüüs

  Tänaseks teemaks sai "Eesti infoühiskonna arengukava 2030 uurimine ja selle SWOT analüüs".

Tugevused

Eesti on kindlasti liidripositsioonil Euroopa Liidus avalike teenuste hulga suhtes. Peame seda lippu hoidma kõrgel ning jätkama riigi digitaliseerimisega, et hoida kokku nii kliimat kui keskkonda ning inimeste aega, et kõik saaksid tegeleda sellega mis on neile vajalik.

Oleme küberkaitses olnud oodatust tugevamad ning üldiselt oleme saanud oma asjadega hakkama mis puudutab turvalisust.

Nõrkused

Kindlasti suure nõrkusena võib välja tuua eraisikute ja ettevõtjate madala rahuloluga avalike digiteenustega, plaanitud 90% jaoks peab midagi ikka väga kardinaalselt muutuma. Seda kõike takistab kindlasti keeruline hea interneti kättesaadavus madalama asustusega piirkondades. Eraettevõtted ei soovi ka sinna infrastruktuuri väga rajada kuna neile see ei too piisavalt tulu. Siin peab riik õla alla panema.

Teise suure nõrkusena on ka kindlasti tööturul IT inimeste vähene hulk, nõudlus on liialt madal võrreldes pakkumusega. See mõjub ka laastavalt kõigile nii privaatsektorile kui ka avalikule sektorile kuna tööle võetakse kes vähegi oskab aga ei pruugi üldse südamega asja juures olla.

Kolmanda nõrkusena tooksin välja avalike teenuste reklaamimise, isegi isiklikult vahest avastab teenuseid millest ei olnud siiani teadlikki.

Võimalused

Viia privaatne ja avalik sektor rohkem üksteise vahel koostööd tegema. Teha koos projekte või vähemalt jagada osasid ka privaatsele sektorile rohkem.

Võimalus on "toota" koolides rohkem tehisintellekti tundvaid noori inimesi. Ja sellega alustada juba varem kui ülikoolis.

Ohud

Proovime küll kasutada avalikke standardeid aga selle kõigega kaasneb ka teenuste suurem haavatavus.

Mida rohkem erinevaid teenuseid seda keerulisemaks muutub üldpilt ning selle kõige haldamine.

Piiriüleste teenustega muutume rohkem haavatavamaks aga samas neid on ka vaja - see risk on vaja võtta ning teha seda kõike võimalikult turvaliselt.