Tänaseks teemaks sai "Eetika ja IT".
Selles postituses proovin kirjeldada tehnoloogiaid mis on eetilised ja/või ebaeetilised.
Tänaseks teemaks sai "Eetika ja IT".
Selles postituses proovin kirjeldada tehnoloogiaid mis on eetilised ja/või ebaeetilised.
Tänaseks teemaks sai "Teistmoodi IT".
Selles postituses proovin kirjeldada enda mõtlemislaadi, mida ma sooviks rakendada Eesti IT maastikul seoses erivajadustega inimeste suhtes.
Mina arvan, et selle rakendamist peaks korraldama sotsiaalministeerium ning samuti toetama rahastamist. Laste puhul peaks rahastamine toimuma väga suures ulatuses, mis näiteks täiskasvanuks saamisel mingil määral väheneb, küll aga kindlasti mitte nullini. Näiteks mingi seadme või abivahendi soetamisel oleks võimalik teha avaldus ning mingi komiteee hindab kui suures ulatuses tuleks seda rahastada. Muidugi eelkõige näen siin, et rahastamist peaks toetama eraettevõtlus ning riik võiks neile midagi selle tulemusel soodustada. Kasvõi juba enda kodulehe tegemine nägemis või kuulmisraskustega inimese jaoks on võit parema tuleviku suunas. Samamoodi võiksid erivajadustega inimeste maksud olla kas täitsa olemata või väga suure soodustusega, samamoodi inimestel, kes kannavad nende eest hoolt. Siin muidugi lööks seina vahele, et just mingi motoorse häirega inimeste puhul oleks see soodustus ja toetus eriti suur. Väga tihti on sellistel inimestel mingi muus asjas anne ja see tuleks temast välja, kui tal on võimalus erinevaid asju proovida. Ilmselt oleks ka idee kui riik (alagrupina sotsiaalministeerium) tekitaks endale mingite suuremate erivajadustega inimeste toodete tootjatega mingid lepingud, mis annaks riigile võimaluse kuidagi soodsamalt mingeid tooteid tellida ja olenevalt tootest neid ka näiteks välja rentida vastavalt vajadusele. Samamoodi võiks riik toetada ülikoole suunaga, et välja mõelda uusi tehnoloogisi lahendusi erivajadustega inimeste aitamiseks.
Mis puudutab neid tooteid siis eelistada tuleks siiski pigem ma arvan abivahendeid, mis aitavad inimesel elus hakkama saada rohkem kui tehnoloogilisi lahendusi arvutiga töötamiseks. Mis ei peaks muidugi välistama teist varianti aga esmatähtis siiski esimene.
Õnneks tehnoloogia on siiani siiski arenemas ja olen üsna kindel, et tänapäeval leitakse ikka lahendusi kõiki tüüpi häiretele. Ennast panevad isegi imestama näiteks streamer-id, kes mängivad mänge oma suu või jalgadega ning saavad sellega veel väga hästi hakkama!
Tänaseks teemaks sai "Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus".
Selles postituses kirjeldan enda isiklikke positiivseid ja negatiivsed kasutuskogemusi veebis.
Positiivse kasutatavuse näitena tuleb meelde 1a.ee ning samal platvormil olevad veebipoed (näiteks K-rauta on tänapäeval samal platvormil). Erinevatel toodetel on tootele vastavad filtrid. Sama kehtib auto24, kinnisvara ja prismamarket veebilehtedega.
Veel tooksin positiivse näitena välja Musclewiki. Leht on üsna lihtne ning kergesti kasutatav inimestele, kes tahavad mingit kehaosa treenida. Lihtsalt vajutad lihasgrupile ning valid viisi kuidas seda tahad treenida ning ongi juba harjutused ette näidatud.
Esimese negatiivse kasutatavusega tuleb pähe Arvutitarga veebipood. Küll aga just seda postitust kirjutades panen tähele, et see on uueks ja mugavaks tehtud. Aga kui võtta aega tagasi kuu või kaks siis mäletan väga erksalt seda veebipoodi. Midagi ei saanud põhimõtteliselt filtreerida ega kategoriseerida, pidid otsinguga proovima märksõnadele pihta saada. Kuigi neil endal neil on väga palju erinevaid andmeid erinevate toodete kohta.
Teise negatiivse näitena tuleb pähe Swedbanki internetipank. Kuna kasutan ka S.E.B ja LHV internetipanka siis Swedbanki internetipank on nagu pinnuks silmas, kunagi midagi ülesse ei leia. Jätsin ka üsna suurel määral sellepärast kunagi Swedbank-ilt laenu võtmata kuna LHV internetipank on lihtsalt nii palju meeldivama kasutuskogemuse andnud.
Kolmandana aga kõige väiksema ebameeldiva kogemusena tooksin välja ka eesti.ee. Vahest lihtsalt arvad olevat mingit teemat teise kategooria all aga otsid ühe kategooria all end segaseks. Siin võib ka viga olla enda kitsas silmaringis, et kuhu alla miski riigisiseselt võiks kuuluda.
Ja viimasena on vaja kindlasti välja tuua kõik erinevad kollase meedia lehed. Lihtsalt liiga palju reklaame kasutajatele, kes ei oma mingit tasulik paketti.
Tänaseks teemaks sai "IT juhtimine ja risikihaldus".
Selles postituses kirjeldan kahte erinevat IT-juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe.
Tänaseks teemaks sai "IT proff ... ?".
Selles postituses proovin analüüsida erinevaid võimalusi tööandjale silmapistmiseks ning miks eelistada ühte teisele.
Tänaseks teemaks sai "Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus".
Oletades, et Naatan Nohik soovib luua tarkvaraprojekti ning tal on valida kolme litsentsi vahel, siis selleks tuleks tal välja tuua eelised ja puudused iga litsentsi kohta. Ning samuti ta tahaks teada millistes oludes eelistada mingit litsentsi. Valida on tal ärivaralise litsentsi (EULA), GNU GPL (tugev copyleft) ja BSD litsentsi vahel.
Tänaseks teemaks sai "Arvutid ja paragrahvid I: tants intelluktuaalkomandi ümber".
Tänaseks teemaks sai "Eetika ja IT". Selles postituses proovin kirjeldada tehnoloogiaid mis on eetilised ja/või ebaeetilised. Kas ...