Taltech

Friday, March 10, 2023

Virginia Shea "Netiquette" 10 käsku

Tänaseks teemaks sai "V. Shea netikäsud".

Üks, mida pead sama tähtsaks kui 1990-ndatel

Sama tähtsaks tänapäevas maailmas pean esimest punkti kus öeldakse, et internetis peaks jääma inimeseks. Inimesed peaksid ikka internetis käitudes jääma inimesteks mitte muutuma kellekski keda nad saavad olla ekraani tagant kaugelt - mingi koletiseline olevus. Kindlasti tuleks arvestada asjaoluga, et see kõik mis Sa sinna internetti ülesse paned, jääb ka sinna igaveseks. Aga inimeseks olemisel on ka siiski väiksed reeglid, mida võiks ka netiavarustes jälgida ning käituda nagu Sa teeksid seda tänaval jalutades. Ära tuhni ega varasta teiste inimeste isiklikke asju, ole arutlev mitte aggressiivne inimene ja proovi ka veidi ennast teise inimese kingadesse panna. Kasuta empaatiat enne kui midagi kommenteerima kukud, kõik ei ole täpselt sama intelligentsuse astmega ning arvesta sellega.

Üks, mida hindad tähtsuse (täiesti või suurelt osalt) kaotanuks

Ma ei ütleks, et on tähtuse kaotanud punkt, et peaks võrgus hea välja nägema aga minu arust isiklikult ei ole see liiga tähtis punkt millest peaks kinni võtma. Läheb suuresti kokku eelnevalt välja toodud punktiga, et peaks ikka jääma inimeseks. See on minu isiklikust vaatenurgast lausa häiriv, et inimesed näevad liiga palju vaeva selleks, et netiavarustes hea välja näha. Mina just hindan seda sisu, kus inimene on jäänud ikkagi iseendaks oma vigadega ning julgeb seda näidata. Sealt võtavad ka teised inspiratsiooni ja kasvavad paremateks inimesteks kuna näevad, et ka teised teevad seda ning julgevad seda näidata. Eksimine ongi inimlik ja sama käib ka välimuse kohta. See kõik kokkuvõtteks tõstab meie "standardid" liiga kõrgele ning inimesed kes võibolla ei näe nii head välja, tunnevad ennast sellest halvasti ning tekitame sellega endale maailmas juurde psühholoogisi häireid.

Wednesday, March 1, 2023

Eesti infoühiskonna arengukava 2030 SWOT analüüs

Tänaseks teemaks sai "Eesti infoühiskonna arengukava 2030 uurimine ja selle SWOT analüüs".

Tugevused

Eesti on kindlasti liidripositsioonil Euroopa Liidus avalike teenuste hulga suhtes. Peame seda lippu hoidma kõrgel ning jätkama riigi digitaliseerimisega, et hoida kokku nii kliimat kui keskkonda ning inimeste aega, et kõik saaksid tegeleda sellega mis on neile vajalik.

Oleme küberkaitses olnud oodatust tugevamad ning üldiselt oleme saanud oma asjadega hakkama mis puudutab turvalisust.

Nõrkused

Kindlasti suure nõrkusena võib välja tuua eraisikute ja ettevõtjate madala rahuloluga avalike digiteenustega, plaanitud 90% jaoks peab midagi ikka väga kardinaalselt muutuma. Seda kõike takistab kindlasti keeruline hea interneti kättesaadavus madalama asustusega piirkondades. Eraettevõtted ei soovi ka sinna infrastruktuuri väga rajada kuna neile see ei too piisavalt tulu. Siin peab riik õla alla panema.

Teise suure nõrkusena on ka kindlasti tööturul IT inimeste vähene hulk, nõudlus on liialt madal võrreldes pakkumusega. See mõjub ka laastavalt kõigile nii privaatsektorile kui ka avalikule sektorile kuna tööle võetakse kes vähegi oskab aga ei pruugi üldse südamega asja juures olla.

Kolmanda nõrkusena tooksin välja avalike teenuste reklaamimise, isegi isiklikult vahest avastab teenuseid millest ei olnud siiani teadlikki.

Võimalused

Viia privaatne ja avalik sektor rohkem üksteise vahel koostööd tegema. Teha koos projekte või vähemalt jagada osasid ka privaatsele sektorile rohkem.

Võimalus on "toota" koolides rohkem tehisintellekti tundvaid noori inimesi. Ja sellega alustada juba varem kui ülikoolis.

Ohud

Proovime küll kasutada avalikke standardeid aga selle kõigega kaasneb ka teenuste suurem haavatavus.

Mida rohkem erinevaid teenuseid seda keerulisemaks muutub üldpilt ning selle kõige haldamine.

Piiriüleste teenustega muutume rohkem haavatavamaks aga samas neid on ka vaja - see risk on vaja võtta ning teha seda kõike võimalikult turvaliselt.

Monday, February 20, 2023

Uus meedia...?

Tänaseks teemaks sai "Uus (ja mitte nii uus) meedia".

Miski, mis kasutab uut meediat oskuslikult

Uut meediat kasutab oskuslikult minu arust Delfi Meedia AS. Neil on olemas kõikidele huvigruppidele midagi ning nad siiani proovivad olla innovatiivsed. Näiteks nooremale huvigrupile suunates on nad esindatud kõikides sotsiaalmeedia võrgustikes (Facebook, Instagram, TikTok). Keskmise ning vanema huvigrupi jaoks on neil päris mitmeid ajakirju, mida nad kirjastavad (Kroonika, Anne & Stiil, Pere ja Kodu jt). Lisaks on neil veel oma Delfi TV, kus kantakse tihti ka üle viimasel ajal rohkem populaarsust kogunud autospordi teemasid. Veel leiab neilt podcast-e erinevatel huvipakkuvatel teemadel. Kui Eestis on midagi tähtsat on toimunud, siis võib olla üsna kindel, et selle info ka sealt leiab.

Kindlasti on nad Eestis tuntud bränd ning ilmselt polegi kedagi, kes neist midagi vähemalt kuulnud oleks. Muidugi on nad seostatud ka tihti "kollase meediaga" ning palju kasulikku infot võib kaduma minna ning paljud on ka kindlasti pahased, et enamus artikled asub siiski "maksumüüri" taga aga selline meil ühiskond praegu on, kuna paberajakirju enam väga ei tarbita.

Miski, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis

Kindlasti paistavad vähem silma ERR-i uudised. Aga siin on kindlasti asjaoluks, et nad proovivad vältida oma "kollase meedia" mainet ning proovivad olla võimalikult usaldusväärne allikas. Õnneks neil ei ole veel siiani "maksumüüri", mis teeb ikkagi tähtsad artiklid kõigile kättesaadavaks. Isiklikult ütleks, et neil veebiväljaanne näeb väga viisakas välja ning ma tarbin ka isiklikult seda kõige rohkem võrreldes teiste veebiväljaannetega. Aga põhirõhk neil ilmselt on ikkagi televisiooni ja raadio vahendusel. Vikerraadio on ikkagi kõige populaarsem raadiokanal Eestis praeguste andmete järgi. Nad on ka proovinud elustada rakendus Jupiter aga minu teada pole neil sellest midagi väga välja tulnud. Siinkohal teevad silmad ette Go3, ApolloTV ja teised.

Thursday, February 9, 2023

Noppeid IT ajaloost

Tere. Olen Toomas ning õpin IT süsteemide erialal esimesel kursusel TalTech-is. Kirjutan siin Teile iganädalaselt lühidaid arvamusi kursuse "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" raames.

Tänaseks teemaks sai "Noppeid IT ajaloost".

Miski, mis tekitas revolutsiooni IT-maastikul

Minu arust tekitasid maailmas suurima revolutsiooni IT-maastikul ikkagi transistorid. Transistorid asendasid kohmakaid vaakumtorusid, mis tarbisid meeletult energiat ning olid ise oma mõõtmetelt väga suured. Transistorid panid kindlasti suure aluse suuremale osale ühiskonnast kuna nende kompaktsus andis võimaluse toota aina väiksemaid elektroonikaseadmeid, mis on ka aja jooksul on jõudnud meie igaühe kodudesse. Sellest lähtuvalt on ka tekkinud Moore-i seadus, mis väidab et iga pooleteise aasta tagant transistorite arv kahekordistub, millega siis ka jõudlus kahekordistub. Transistorid on tänapäeval kõigis elektroonikaseadmetes ning seda kõike tänu sellele, et need välja mõeldi.

Miski, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi

Tooksin siin välja jälle transistori leiutamise, mille leiutaja oli allikate põhjal originaalis Julius Edgar Lilienfeld. Ta tegi seda juba 1920-ndatel aastatel, millele järgnes ka patenteering. Seda kõike küll paberil aga väidete kohaselt ei olnud lihtsalt funktsioneeriva pooljuhtelemendi jaoks vajalikke materjale. Kõike viidi ellu alles üle 20 aasta hiljem Walter Brattain-i ja Bell Labsi töötajate poolt. Jutud liiguvad, et uus mudel tehti Lilienfeld-i teoreetilise töö najal ja sellepärast ei patenteerinud Bell Labs seda enam hiljem ise. Seega oli Lilienfeld nagu meist kõigist ees aga mitte sobival hetkel?

Miski, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?"

Vahest proovin isegi aru saada, kust tekkis kellelgi idee kasutada arvuti juhtimiseks hiirt (nimi juba totter?). Muidugi tänapäeval see tundub nii tavaline nähtus aga keegi kunagi pidi selle peale tulema. Miks ei tahetud liikuda suunas, et selleks on mingi füüsiline osuti millega osutada otse ekraanile, näiteks puutetundlik pulk? Või üldse mõni teine suund? Miks see jäi?

Selleks kellekski oli insener Douglas Engelbart 1968-ndal aastal. Tal oli suureks unistuseks ühendada kõik inimesed andmeid vahetama "reaalajas" ning koostööd tegema. See unistus on tal nüüdseks täitunud.